TEKST ANU MERILA / FOTOD KIUR KAASIK, STANISLAV MOŠKOV/ ÕHTULEHT, LIINA NOTTA, ERAKOGU
Kirill Safonov väärib ka aasta kleidi autori tiitlit: teadsin, et see on väga kallis nauding, aga tegin heas mõttes hullust
Originaalsus on moekunstniku kõige haruldasem omadus, see mõjub toonikuna. Kuldnõela laureaadi Kirill Safonovimoto võiks kõlada: „Anna naistele seda, mida nad pole osanud eales tahta!“
Akna taga on hilissügisene Kadriorg, mööduv tramm lööb karmide akordidena majaseinad värisema, aga disaineri võimuses on viia meid kaugele ära, paikadesse, kus õhk on tulvil hõrke aroome ja elu näib muretu. Mulle meeldivad disainerid, kes loovad oma maailma.
Kirilli ateljees on puust sirm, nagu on ka Chaneli esinduskorteris Pariisis aadressil Rue Cambon 31. „Sellepärast ma sirmi siia tõingi,“ naerab Kirill heatujuliselt.
Kirgaste värvide meister näib olevat originaalsuselt paljudest moekunstnikest paar sammu ees. Värve valides teeb ta vahel terve spagaadi. Kuid kui te arvate, et lennuka kujutlusvõimega mees hakkab sametdiivanil istudes rääkima absoluutselt kõigest, siis eksite. Te ei leia galantse mehe jutust ainsatki kriitikanoolt teiste pihta, samuti on ta täielikult vaba eneseimetlusest.
Hindan Kirilli hingeharidust… Kui ilusti kõlab tema mõte: „Enda parimast küljest näitamine on inimese enda teha“. Kuigi Kirill räägib riietusest, on nendes sõnades maagiline jõud.
Aasta kleit 2025
Kuldnõela laureaadi värvikas looming on elamus kõigile, kes avatud kaunitele impulssidele. Ühtlasi väärib Kirill Safonov ka aasta kleidi autori tiitlit, kuid vaadake, presidendi abikaasa Sirje Karis ei kandnud New Yorgis disainipoodi avades mitte kleiti, vaid esinduslikku efektset komplekti. Eesti esileedi tualett pälvis moeajakirjas WWD tunnustuse, sellest veelgi olulisem on aga see, et Sirje Karis nautis silmanähtavalt oma moodsat riietust.
Mustrilisel kangal on ilus lugu. 50 meetrit kangast on spetsiaalselt Kuldnõela kollektsiooni jaoks loodud. „Ma teadsin, et see on väga kallis nauding, aga tegin heas mõttes hullust kanga ja siluetiga. Ma ei tahtnud mõelda hinnast, tahtsin naudinguga luua, teha seda, mis meeldib.“
„Ma arvan, et Kuldnõela kollektsiooni luues ei pea olema ratsionaalne,“ ütleb Kirill julgelt. „Kunstnikul peavad olema vabad käed, tuleb olla iseenda vastu aus. Võit ei ole kõige tähtsam, oluline on see, et disainer oleks oma loominguga rahul, et kollektsioon ei kopeeriks kellegi teise loomingut. Disainer konkureerib ainult iseendaga.“
Praegused moetrendid on sarnased, ratsionaalsed ja materiaalsed. Kirill eristub teadlikult: „Tahtsin lubada iseendale teha midagi, mis pole kommertslik, mis lihtsalt toob mulle õnne. Ma ei loonud lihtsalt rõivastust – see on osa minu sisemaailmast, mis väljendub siluettides, mis kõnelevad naise individuaalsusest ja eneseväljenduse jõust.“
Joie de vivre – elurõõm Pariisist
Küllap ma ei eksi väites, et kunstnik on seadnud endale eesmärgiks naisi inspireerida, julgustada ja motiveerida. Kust sa võtad kõik need rikkalikud värvid ja elurõõmu, uputades naised mustritesse?
„Väga veider, ma mõtlen ise ka vahel selle peale. Mind mõjutas väga pandeemia.“
See oli aeg, kui jäid iseendaga üksi?
„See on üks asi, aga teine asi on see, et pandeemia tekitas ühiskonnas masendust, paljudel tekkisid nukrad mõtted ja inimesed küsisid, kas maailm jääbki selliseks. See tundus hirmutav. Mina mäletasin aega, kui moes olid värvid, 2000ndad olid heas mõttes veidrad, aga glamuursuses oli rõõmu ja lootust. Küsimus pole selles, kas see oli hea maitse või mitte, ühiskond elas täiel rinnal ja mulle see meeldis.“
Kuid siis algas pandeemiaaeg, inimesed harjusid mõttega, et tuleb maski kanda ja distantsi hoida. Kirill tundis, et niimoodi jätkata ei saa, muidu läheb ta hulluks. „Ostsin pileti Pariisi. Pariisis oli talv lõppemas, väljas oli külm, aga elutempo oli hoopis teistmoodi ja inimesed on suurlinnas teistsugused. Vaatasin kangaid, inimesi, jalutasin linnas. Pärast seda algas mul uus laine. Leidsin, et maailm ei pea olema hall, kuskil ju elu käib, ka minu kodumaa võiks olla värviline. Mõtlesin, et saaksin seda kõike analüüsida, teha oma järelduse ja pakkuda oma nägemuse. Saaksin luua midagi värvilist, teistsugust. Inimestele meeldis see väga.“
Rõõmu järele oli suur vajadus.
„Jah, lausa moraalne vajadus, inimesed soovisid näha midagi, mis tõstab tuju,“ nõustub disainer.
Ratsionaalsus vs. loovus
Et Kirill käib Pariisi moe- ja kangamessidel, kootakse tema värvilised kangad Pariisis, tekstiilile lisab moekunstnik oma mustrid. Just moemetropolis tajus disainer, kui oluline on jätta kunstnikule vabad käed.
„Kui õppisin EKAs, oli meil seal naistemaailm. Mulle meeldis, et naised ei ole nii ratsionaalsed, nad mõtlevad loovalt ja see on suurepärane. Olen Eesti Tekstiililiidu liige ja leian, et eesti naised on väga kunstipärased. Pariisi tekstiilimaailma juhivad mehed, kes on väga ratsionaalsed.“
„Prantslastel on perekonnaärid, ja see maailm ei ole nii muinasjutuline. Ütlen neile, et soovin tellida kangast, ja nemad vastavad: osta 5000 meetrit! Ma räägin neile Eestist, prantslane teeb näo, et ta teab, ta on siiski ju koolis käinud. Aga mul on veel midagi öelda. Räägin rahvaarvust ja ütlen, et eesti naised on küll moeteadlikud, aga disainerilt tellib rõivaid vaid 0,05%, ja palun kangast mitte 5000, vaid 50 meetrit. Ma vajan kangast, mida kasutan Eestis ainult mina.“
Ilus mood paneb unistama
Tänapäeval mõõdetakse tulemust sageli numbrites – kui palju on sotsiaalmeedias laike, kui palju teenitakse raha. Kunagine Vogue’i legendaarne peatoimetaja Diana Vreeland hoiatas, et raha võib moemaailmas palju halba teha – tahad teenida järjest rohkem, andekus asendub ahnusega, see hakkab välja paistma ja lõpuks tunned end hästi üksnes teiste rikaste seltskonnas, et välja selgitada, kuidas oma pangaarvet veelgi suurendada.
Moe mõte on aga risti vastupidine – kaunis mood paneb meid unistama. Tugev kollektsioon inspireerib vaatajaid ja seda kinnitab Kirillile antud Kuldnõela gala publikupreemia.
Küsin, kas Kirill on käinud Kadrioru kunstimuuseumis vaatamas võrratut näitust „Naudingute aed“, mis rõõmustab samuti värvide pillerkaariga. Kadrioru kunstimuuseum on kunstniku ateljeest vaid viie minuti kaugusel.
„Tead, miks ma ei läinud,“ selgitab vestluskaaslane. „See mõjutab mind nii palju, et ma ütlesin iseendale, et sa ei lähe niikaua, kuni kollektsioon on valmis. Ma ei taha hakata kedagi kopeerima.“ Samal põhjusel väldib Kirill moeajakirju ja -filme, ainult niimoodi saab ta luua oma maailma. „Seda võib nimetada askeetlikuks, aga mõnikord ma olengi üksinda, sest see paneb mõtted paika.“
„Plekktrummi“ saates ütles Sirje Runge, et inimene, kes ei ole olnud üksi, ei ole iseennast leidnud. Sirje Runge mõte on oluline elutarkus. „Mul on nii vedanud, et minu õppejõud on olnud Sirje Runge. Leonhard Lapin, Signe Kivi – mind on õpetanud Eesti kunstiklassikud,“ on Kirill tänulik.
Uutmoodi kõnetavad lõiked
Moelooja võimuses on naistele värvide ja lõigetega jõudu anda, näidata naisi säravate ja väekatena. „Siin nad on!“ naerab Kirill, viibates käega diivani kõrval olevatele jõupaberist lõikerullidele. „Sellega ma tegelengi!“
Kas Sirje Karise tualetid on moodne nägemus kleidist? „Ma ei näe Sirje Karist millegipärast kleidis,“ vastab Kirill asjalikult. „Muidugi ta kannab ka kleite, aga mulle meeldib, kui ta kannab efektset pükstega komplekti. See stiil on väga ilusti välja kujunenud.“
„Vastuvõttude jaoks on meil klassikaline arusaamine outfit’ist – kolmveerandvarrukatega maani kleit –, aga mõtlesin, et stiliseerin ilusa lõikega jaki ja teen sümbioosi kleidist ja jakist, mis on esinduslik ja mõjub värskemalt kui kleit.“
Roosiaia komplektist kõneldes ütleb Kirill, et seda kangast oli väga raske plisseerida, kuid just plisseevarrukad on huvitavad, käised tekitavad huvitava vormi, mis kõnetavad hoopis teistmoodi: „See pole klassika, see pole ootuspärane!“ Varrukate disainimisel on Kirill inspiratsiooni saanud renessansiajastust ja vanast Euroopast.
Moedisaineri loodud rõivad mõjuvad kunstiteostena. Just sellist loomingulist vabadust, mida ei piira mõte, kas ja kuidas kollektsiooni pärast müüa saab, naudib Kirill kõige rohkem. Värvid pakuvad elamust, rõivad jutustavad lugusid, ja mul jääb tunne, nagu oleksingi viibinud kõrgseltskonnas.
